Eesti keel. Õppekava B2.

Kinnitatud
Akubens koolitus OÜ juhataja käskkirjaga
№ 01/06-2016, 15.06.2016
OÜ Akubens Koolitus
KOOLITUSKAVA  B2
 _____________________________________________________________________

 1. Täienduskoolitusasutuse nimetus

OÜ Akubens Koolitus

2. Õppekava nimetus

Eesti keele B2-taseme eksamiks valmistumise kursus koos ametialase keele õppega 

3. Õppekavarühm

Võõrkeeled ja -kultuurid, eesti keel võõrkeelena

4. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides)

450 akadeemilist tundi,  millest (250 tundi kontaktõpet ja 200 tundi iseseisvat tööd, sh e-õpe keskkondades).
Kursuse mahu seesugune jagunemine põhineb keelefirma varasemal töökogemusel.

5. Õppekava koostamise alus

Euroopa Keeleõppe Raamdokumendiga määratletud keeleoskusnõuded B2-tasemele.

6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:

Isikud, kelle keeleoskus on B1-tasemel ning kes soovivad jätkata õpet B2-tasemel. Sihtgruppi kuuluvad nii kohalikud elanikud kui ka uusimmigrandid, kes on saabunud Eestisse õppima või töötama. Keeleoskuse vastavust kontrollitakse enne kursuste algust koolitusfirmas suulise vestlusega ja kirjaliku ülesande või testiga.

7. Õppekeel

Õppetöö toimub eesti ja inglise või vene keeles.

8. Õppe eesmärk

Aidata mitte-eestlastel

  • omandada Euroopa keeleoskusnõuetele vastav B2-taseme keelepädevus, mis võimaldab neil paremini toime tulla eestikeelses keelekeskkonnas ning sujuvamalt integreeruda Eesti ühiskonda;
  • täiendada ametialase eesti keele oskust B2-tasemel.

Õppe käigus valmistatakse inimesed ette B2-taseme riikliku keeleeksami sooritamiseks.

9. Õpiväljundid

  • Mõistab selgelt liigendatud juttu enamikul igapäevaelu, õppimise ja tööga seotud teemadel.
  • Suudab lugeda eri eesmärkidel koostatud pikki ja keerukaid tekste, vajaduse korral kasutades sobivaid abimaterjale ja lugemisstrateegiaid.
  • Oskab esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi paljudel teemadel, suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel.
  • Suudab emakeelsete kõnelejatega suhelda küllaltki ladusalt ja spontaanselt, ilma et kumbki pool peaks pingutama.
  • Oskab kirjutada selgeid ja üksikasjalikke tekste paljudel endale huvi pakkuvatel teemadel ning ka tuttavatel abstraktsetel teemadel.
  • Oskab kirjutada argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi.

10. ÕPPE SISU

10.1. Läbitavad teemad

A.    Üldteemad
Isikututvustus 
Enda tutvustamine vastavalt suhtlusolukorrale
Pere, rollid ja suhted
Peretraditsioonid, kodukultuur
Armastus ja abielu, lapsed
Igapäevaelu, kodu ja kodukoht 
Päevakava
Majapidamine ja kodutööde tegemine
Tööpäev
Probleemolukorrad ning nende lahendamine
Kodu ja koduümbrus (valik, plussid-miinused, plaanid jm)
Kodu ja elamistingimused, kodu ostmine
Haridus 
Omandatud haridus, eriala
Haridussüsteem ja õppimisvõimalused
Täienduskoolitus ja ümberõpe
Keelte ja arvuti õppimine
Õppemaks, õppelaen
Hariduse maksumus
Elukutse, amet ja töö 
Töökohustused
Töökoht ja amet
Töökeskkond ja tingimused
Karjäär ja eneseteostus
Töö otsimine, tööintervjuu
Tööprobleemid ja nende lahendamine
Töökoosolek
Läbirääkimised
Teenindus ja kaubandus 
Kaubandus ja ostuvõimalused
Tarbijaõigused, tarbijakaitse
Makseviisid, järelmaks, liising, laenud
Toidukaubad ja tarbekaubad, kasutusjuhendid
Pank, pangatoimingud, internetipank, kindlustus
Reklaam
Side ja infoteenused
Vaba aja veetmise võimalused
Filmi- ja teatrirepertuaar, eelistused
Muusikastiilid, lauljad, ansamblid, eelistused
Meedia (TV ja raadiosaated, ajalehed ja ajakirjad, internet)
Sportimisvõimalused ja spordiüritused
Harrastused
Toitumine 
Toitlustusasutuste eelistused
Erinevate rahvaste köögid
Toitumisharjumused
Tervislik toitumine
Toiduvalmistamine
Tervis ja eluviis
Sportimine
Terved eluviisid
Kahjulikud harjumused
Terviseprobleemide lahendamine
Ühiskond, suhted ühiskonnas 
Asjaajamine ametiasutustes
Majanduselu ja ettevõtlus
Tööhõivekeskused, töötus
Uudised Eestis ja maailmas
Euroopa Liit
Aktuaalsed ühiskonnaprobleemid
Seadused, õigused ja kohustused
Maksusüsteem
Erakondade seisukohad
Keskkond 
Kodukoha loodus ja vaatamisväärsused
Eesti loodus, looduse ja keskkonna kaitse
Ilmastik ja kliima, aastaajad
Maa ja linn
Rahvastik
Liiklus ja transport
Transpordisüsteem, eelised ja puudused
Liiklusolukord
Reisimine
Puhkuse veetmise viisid ja võimalused
Reisikuulutused, reisimarsruudi koostamine
Info hankimine
Majutus ja toitlustamine
Lemmikpaigad Eestis ja välismaal
Vaatamisväärtused
Reisielamused
Reisiprobleemide lahendamine
Kultuur ja ajalugu
Eesti kultuur ja kultuuritegelased
Eesti  ajaloo tähtsündmused
B.    Ametialase õppe teemad
Töö otsimine
Töökuulutused
CV ja sooviavaldus
Ametinõuded
Enda tugevused ja nõrkused
Tööintervjuul osalemine
Tööintervjuu läbiviimine
Vastuskiri kandidaadile
Tööle asumine
Uue töötaja juhendamine
Töökoht
Töövahendid
Töökohustused
Töölepingu sõlmimine
Igapäevatöö 1
Tegevused tööl
Suhtlemine ülemuste, alluvate ja teiste kolleegidega
Tööalaste küsimuste arutamine
Töökoosolekute läbiviimine
Otsuste vastuvõtmine
Probleemide lahendamine
Igapäevatöö 2
Tegevused tööl
Suhtlemine klientidega
Tööalaste küsimuste arutamine
Otsuste vastuvõtmine
Probleemide lahendamine
Igapäevatöö 3
Tegevused tööl
Suhtlemine partneritega
Tööalaste küsimuste arutamine
Otsuste vastuvõtmine
Probleemide lahendamine
Tööalased tekstid
Dokumentide jm tekstide lugemine
Meedia jälgimine
Dokumentide täitmine
Tööalane kirjavahetus
Teated
Kuulutused
Meie asutus
Asutuse tutvustamine külalistele
Tee juhatamine asutusse ja asutuse sees
Suhtlemine meediaga

10.2. Keelefunktsioonid
  • Faktide edastamine ja otsimine
  • Hoiakute väljendamine ja väljauurimine
  • Veenmine
  • Sotsiaalne suhtlemine

Keelefunktsioonid omandatakse keele osaoskuste kaudu. Funktsioonid ei ole seotud konkreetse teemaga, samade funktsioonidega tegeldakse korduvalt eri teemade juures, mis tagab nende parema omandamise. Paljud funktsioonid korduvad ka eri tasemetel, nende väljendamine muutub taseme kasvades keerukamaks, sujuvamaks ja korrektsemaks.

10.3. Keelestruktuuride (sõnad+grammatika) kasutamine
  • Üldmõistete väljendamine (objektid ja mõisted, tegevused ja protsessid, omadused ja seisundid, hulk ja määr, aeg ja ruum, suhted ja seosed)
  • Samasse mõistepesasse kuuluvad sõnad
  • Ühendverbid
  • Ühendid tuumverbidega
  • Sarnassõnad
  • Sõnaühendid
  • Sõnade liitmine ja tuletamine
  • Lihtminevik ja täisminevik
  • Enneminevik
  • Tingiva kõneviisi minevik
  • Tuleviku väljendamise võimalused
  • Verbi käändelised vormid
  • Käänete ja kaassõnafraaside funktsioonid
  • Modaalsus
  • Rektsioon
  • Sihitis
  • Liitlausetüübid ja sõnajärg
  • Registri- ja stiilierinevused
  • Õigekiri

Keelestruktuurid omandatakse keele osaoskuste kaudu. Seletusi antakse vajaduse korral ja vastavalt õppijate vastuvõtuvõimele. Struktuurid ei ole seotud konkreetsete teemadega, vaid neid omandatakse selle järgi, kuidas nad tasemekohases loomulikus keeles esinevad. Samade struktuuridega tegeldakse korduvalt eri teemade juures, mis tagab nende parema omandamise. Paljud struktuurid korduvad ka eri tasemetel, osa struktuure lisandub taseme tõustes. Taseme tõustes muutub struktuuride kasutamine keerukamaks, sujuvamaks ja korrektsemaks, kuid see ei toimu lineaarselt. Raskusi valmistavate struktuuride harjutamiseks kasutatakse vajaduse korral ka kommunikatiivseid sõnavara-grammatikaharjutusi.

10.4. Õppetegevused osaoskuste kaupa

Lugemine

  • Erisugused ajalehetekstid
  • Erisugused ilukirjandustekstide katkendid
  • Juhendid
  • Ametlikud ja poolametlikud kirjad
  • Referaadid
  • Tööalased tekstid

Kuulamine

  • Autentsed monoloogid, dialoogid ja polüloogid
  • Eri kiiruse ja selgusega kõnelejad
  • Eri žanrides tekstid
  • Kõnekeelsed tekstid ja kirjakeelsed tekstid
  • Eri vanuse, ameti, soo esindajad
  • Keeleõppija kõne
  • Taustamüraga tekstid
  • Igasugused uudised
  • Telesaated, raadiosaated, filmid
  • Arutlussaated
  • Meelelahutussaated
  • Poliitikasaated
  • Vestlussaated
  • Laulud

Rääkimine

  • Arutelud
  • Läbirääkimised, kokkulepete saavutamine
  • Ettekannete pidamine, küsimustele vastamine
  • Intervjuu andmine, intervjuu läbiviimine
  • Küsitlemine
  • Koosolekul osalemine, koosoleku juhtimine
  • Eri allikatest pärit teabe vahendamine
  • Viisakusvestlus
  • Vestlused mitteformaalses õhkkonnas

Kirjutamine

  • Isiklikud kirjad
  • Poolametlikud kirjad (avaldused, seletuskirjad, järelepärimised, kaebused, ettepanekud, tänukirjad jm)
  • Blogi sissekanded
  • Teated
  • Loovtööd
  • Esseed
  • Analüüsid (nt graafiku andmete põhjal)
  • Aruanded
  • Ettekanded
  • Protokollid
  • Kõned
  • Referaadid
  • Kokkuvõtted
  • Artiklid
  • Tegevuskavad
  • Tööplaanid

11. Õppemeetodid

Kursus toimub kommunikatiivse ja ülesandepõhise õppemeetodi järgi: aktiivse tegevuse kaudu omandatakse suhtluspädevused ning selleks vajalik sõnavara ja keelestruktuurid. Tundides kasutatakse kõiki osaoskusi tasakaalustatult arendavaid ülesandeid, tehakse rollimänge ja ülesandeid keelekeskkonnas, kasutatakse mängulisi elemente, mis vähendavad õpipinget ja tõhustavad õpiprotsessi. Arendatakse mõtlemisoskust ja õpioskusi. Õppematerjalidena kasutatakse võimalikult palju aktuaalseid autentseid materjale.

12. Iseseisev töö

Õppijad täidavad paralleelselt õppetundidega pidevalt iseseisvaid ülesandeid väljaspool klassiruumi. Iseseisev töö hõlmab suuliste ja kirjalike koduülesannete ettevalmistamist kogu kursuse jooksul, uudiste vaatamist, kuulamist ja lugemist. Sa Õppetööd toetavad e-õppe keskkond ja interaktiivsed e-õppe materjalid. Samuti täidetakse internetipõhiseid keelteste ja töötatakse internetipõhise  keeleõppeprogrammiga. Iseseisvaid töid arutatakse õppetundides ja õpetaja annab neile tagasisidet ning abistab õppijaid vajaduse korral.

13.  Õppekeskkond  

Asume Tallinnas, kesklinnas Narva mnt 7 (büroohoones Triumph Plaza). Asukoht on väga hästi ligipääsetav nii jalgsi, ühistranspordiga kui autoga saabujaile, parkimisvõimalused on hoone sisehoovis.
Õpperuumid, sisustus, seadmed: keeltekool rendib ruumid firmast NG Eesti AS majas
Triumph Plaza kesklinnas aadressil: Narva mnt 7, III-625, vajaduse korral on võimalus ruume juurde rentida. Kõik õppeklassid on värskelt remonditud, hästi valgustatud ja hubased igas ruumis on õppetoolid, lauad, klassitahvel, audio- ja videoseadmed, arvuti, TV monitor, printer.
Mööbel on kergelt ümber paigutatav vastavalt läbiviidavatele tunnitegevustele. Õpperuumid, õppetehnika  ja õppevahendid vastavad töötervishoiu- ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele.

14. Õppematerjalid (erinevad õpetajad kasutavad erinevaid õppematerjale)

1. Mall Pesti, Helve Ahi. 2006. T NAGU TALLINN. Eesti keele õppekomplekt kesktasemele. TEA Kirjastus.
2. Roman Kallas. 2001. KÕIK ON KORRAS! Sarapuu, J. Kirjastus 2001
3. Avo Valmis, LembetarValmis. Eesti keele harjutusvara koos võtmega. TEA Kirjastus 2004
4. Mare Kitsnik. EESTI KEELE ÕPPEKOMPLEKT B1, B2 (teine osa). FIE Mare Kitsnik
5. Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp, 2002. AVATUD UKSED. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele. TEA Kirjastus.
6. Mare Kitsnik. PRAKTILINE EESTI KEEL B2, C1. Kirjastus Künnimees, 2014
7. Martin Ehala, Mare Kitsnik. PRAKTILINE EESTI KEEL (7 vihikut). Kirjastus Künnimees, 2011-2013
8. Maie Sooneste. Eesti keele harjutusvara kesk- ja kõrgtasemele. Kirjastus Varrak 2005
9. Maie Sooneste. Eesti keele õpik vene õppekeelega gümnaasium, kesk- ja kõrgtase. Varrak 2007
10. Anneli Juhkama, Aino Siirak. KÕNELE JA KIRJUTA ÕIGESTI, Koolibri 2008
11. Anneli Juhkama, Aino Siirak. Süvenda ja täienda eesti keele oskust. Koolibri 2013
12. Maire Raadik. Väikesed Tarbetekstid, käsiraamat, Eesti keele Sihtasutus 2011
13. EESTI ÄRIKEELE KURSUSE KÄSIRAAMAT. Abimaterjal Euroopa Liidu elukestva õppe programmi toel rahvusvahelise projekti „Mitmekeelne kultuuridevaheline ärisuhtlus“ raames loodud veebipõhisele keeleõppekursusele, Tartu 2011
14. Sirje Rammo. Eesti keele sõnavara harjutusi. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003
15. Grammatikaharjutused kommentaaridega. Vihik 1, 2. Tallinn, Mainori Majanduskool, 1999
16. Merle Loodus. 160 praktilist harjutust edasijõudnutele, Pangloss, 1999
17. Enna Muru, Virve Pappel. Eesti keele harjutusi vene õppekeelega rühmadele.2. Tallinn, 1995
18. Aktuaalsed autentsed lugemis- ja kuulamistekstid
19. Koolitaja poolt koostatud õppematerjalid

E-õppe materjalid

  1. Eesti ärikeele e-õpe keskkond  http://estmigkomm.jimdo.com/
  2. Avalik-õiguslik meediakanal, err.ee
  3. Eesti erialakeele õppematerjalid http://www.kutsekeel.ee/oppematerjalid/eesti-keel/
  4. http://www.e-uni.ee/kutsekeel/
  5. http://portaal.eki.ee/
  6. Ametniku soovitussõnastik 2014. http://www.eki.ee/dict/ametnik/
  7. Eesti keele ja kultuuri kursused, www.ut.ee/keeleweb2/
  8. B2-tase. Eesti keele sõnavara harjutused kesktasemele http://www.ut.ee/keeleweb2/kursused/eesti-keele-sonavara-harjutused-kesktasemele
  9. B2- ja C1-tase. Hääldusharjutused kesk- ja kõrgtasemele http://www.ut.ee/keeleweb2/kursused/haeaeldusharjutused-kesk-ja-korgtasemele
  10. B2- ja C1-tase. Lauseõpetuse harjutused  http://www.ut.ee/keeleweb2/kursused/lauseopetuse-harjutused
  11. Eesti keele tasemetestid TESTEST http://web.meis.ee/testest/repository.php?cmd=frameset&ref_id=1
  12. EESTI KEELE B2-TASEME EKSAM, käsiraamat http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

15. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 75% kontakttundides ja pidevalt sooritatud kodused/iseseisvad ülesanded ning lõputesti sooritamine..
Omandatud teadmisi hinnatakse kirjaliku testi ja suulise  vestluse käigus.
Lõputest sarnaneb riiklikule tasemeeksamile (kontrollitakse kõiki neljaosaoskust), seetõttu on hindamiskriteeriumid samad (100-st võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%).
Tunnistus väljastatakse õppijale, kes on:
  1. läbinud kursuse ja täitnud eelpool nimetatud tingimused
  2. tasunud kursuse eest
Tõend väljastatakse õppijale, kes on:
  1. osalenud vähem kui 75% tundides
  2. teadmiste kontrollis pole omandanud vajalikke teadmisi ja oskusi ega sooritanud nõutud ülesandeid.
16. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus.
Kooli õpetajatel on vajalik kvalifikatsioon  kursuste läbiviimiseks. Kõik eesti keele õpetajad on läbi viinud eesti keele tasemeksamiks ettevalmistamise kursuseid.
17. Õppekava kinnitamise aeg
  15.06.2016
Õpetaja nimi ja isikukood
Kontakt
Haridus: lõpetatud ülikool, omandatud kvalifikatsioon, diplomi nr ja kuupäev
Töökogemus
— täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemus (aastad – asutus), ajad
Loara Ojakivi
E. Vilde Tallinna Pedagoogiline instituut, pedagoogika ja algõpetus, nr 009795, 20.06.1991.TÄIENDUSKOOLITUS
November 2011-juuni 2012 „Täiskasvanute eesti keele kui teise keele vabahariduslike koolitajate täiendkoolitus“, mahus 170 õppetundi, Sola Integra. (Tunnistused nr 24, 73, 134)

november 2008-oktoober 2009 „Täiskasvanute vabahariduslike koolitusasutuste keele- ja erialaõppe koolitajate täiendkoolitus integreeritud keele ja erialaõppe valdkonna teemadel“, 280 õppetundi.  Koolituse Korralduskeskus. (Tunnistus nr 125, 29. Oktoober 2009)
juuni 2008
„Euroopa keeleõppe raamdokument ja Euroopa keelemapp õppetöös“, 40 õppetundi.
Haridus- ja Teadusministeerium. (Tunnistus nr 033)
mai-november 2009
„Eesti keele kui võõrkeele õpetamine vene õppekeelega koolieelses lasteasutuses, mahus 120 õppetundi. Avatud Ülikooli  täiendõppekeskuse kursus. (Tunnistus nr 1857)
veebruar 2009-aprill 2009
„Vene töökeelega koolieelsete lasteasutuste EESTI KEELE ÕPETAJAD“ 60 õppetundi. Tallinna Pedagoogiline seminar.
(Tunnistus nr 2927, 14.04.2009)
september 2006-veebruar 2007 «Arendava tegevuse metoodika lasteaias», 160 õppetundi.  TÜ (Tunnistus nr 295)
aprill 2006
EL Üleminekutoetuse projekt ”Määratlemata kodakondsusega isikute integratsiooni toetamine Eestis”. Koolitaja koolitus ja atesteerimine, 38 õppetundi.  (Tunnistus nr 46, 1. Aprill 2006)
juuni, august  2003
„Arvutiõpe- töölehtede ja õppeülesannete koostamise koolitus eesti keele kui teise keele õpetajatele“. 24 õppetundi. BCS Koolitus.
2000-2016 Akubens Koolitus OÜ, eesti keele kui teise keele õpetaja täiskasvanutele vene keele baasil alg-, kesk- ja kõrgtaseme ning A2-B2 riigikeele eksami sooritamiseks
2006 AS Kesk-Eesti Arenduskeskus, koolitaja
1993-2004 OÜ Dinski,
eesti keele kui teise keele õpetaja täiskasvanutele.
Tiina Truus
(Tiina Rätsep, abielutunnistus AL 0079374, 15.03.2000)
Tartu Ülikool, filoloog, vene keele ja kirjanduse õpetaja, Щ nr  397995, 02.07.1971.
TÄIENDUSKOOLITUS
2008
REKK koolitus “Euroopa keeleõppe raamdokument ja Euroopa keelemapp õppetöös”
2007
TÜ Avatud ülikooli täiendõppekeskuse koolitus “Uut õpilase kommunikatiivsete pädevuste kujundamisel”.
2006
TÜ Avatud ülikooli täiendõppekeskuse koolitus “Kaasaegsete keeleõppe meetodite rakendamine”.
2000
Tallinna Riigikeelekeskus, täiendõpe eesti keele kui võõrkeele õpetamise metoodikast
1998-1999
Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus, seminarid võõrkeele õpetamise metoodikastoolitus.
2001-2016  OÜ Akubens Koolitus
Eesti keele kui teise keele õpetaja täiskasvanutele
alg-, kesk- ja kõrgtaseme ning A1-C1
riigikeele eksami sooritamiseks.
1996-2004 Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus, eesti keele kui teise keele õpetaja täiskasvanud keeleõppijate kursustel alg-,  kesk- ja kõrg- taseme riigikeele eksami sooritamiseks.
1993–1996 VRSF Keeltekeskus, eesti keele kui teise keele õpetaja
täiskasvanute keelekursustel riigikeele tasemeeksamite sooritamiseks.
1989–1993 AS Malvis, eesti keele kui teise keele õpetaja.
1985–1986 ENSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeeriumi töötajatele eesti keele kui teise keele õpetaja.
Merle Lutsoja
ik xxxxx
tel: xxxxx
1977-1982 Leningradi Tekstiili- ja Kergetööstuse Instituut, kangakudumise insener-tehnoloog, ЗВ № 287413, 30.06.1982
TÄIENDUSKOOLITUS
Paralleelselt osakonna juhataja tööga riigiasutuses ja eesti keele õpetaja ametiga keeltekoolis omandas lisaks põhitöökoolitustele täiendavaid teadmisi iga-aastastel koolitustel:
2010-11 Klienditeeninduse ja suhtlemise kursus (kokku 100 tundi) — Maksu- ja Tolliamet (MTA)
2007-10 Ametikirjavahetus, korrektne ametialane eesti keel (kokku 154 tundi) — OÜ Vastus
2007 Inimeste käitumisstiilid, isiksuseanalüüs ja kliendipsühholoogia — Opti Personaliarendus OÜ
2004-09 Praktiliste suhtlemisoskuste videotreening (erinevad firmad)
1999-2000 Eksamite läbiviimise korralduse metoodika (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus).
2013-2016 Akubens Koolitus OÜ, täiskasvanute eesti keele õpetaja A1-C1-taseme riigikeele eksami sooritamiseks
2013-2014  MISA Projekt „Eesti keele kursused EDU!” Osa II, täiskasvanute eesti keele õpetaja, OÜ Alterum
2012-2016  SA Edukool, täiskasvanute eesti keele õpetaja
2012-2016  OÜ Alterum Plus, täiskasvanute eesti keele õpetaja
2001-2008 Akubens Koolitus OÜ, täiskasvanute eesti keele õpetaja

2007  OÜ Vastus Ametikirjavahetus, korrektne ametialane eesti keel
1996-1999  OÜ Akubens, täiskasvanute eesti keele õpetaja
1994-2002 OÜ Prosum, eesti keele intensiivõppe rühmatöö juhendaja ja täiskasvanute eesti keele õpetaja
1994-1995 AS Rasa-S, eesti keele kursuste läbiviija
1993-1998 AS Polylingua, eesti keele kursuste läbiviija

*Lisaandmed
*Lisaandmed
Merle Lutsoja
Samal ajal viis läbi koolitusi järgmistes valdkondades:
2004-11 Klienditeeninduse ja ärialase suhtlemise kursus mitte-eestlastele (kokku — 220 tundi aastas erinevates firmades)
2005-11 Klienditeenindaja kutseõpe muukeelsetele töötutele eesti keele baasil (kokku 320 tundi aastas, Tallinna Teeninduskooli Täienduskoolitus)
1997-2011 Koolitused mitte-eestlastest tarbijatele kehtivate tarbijakaisealaste seadusaktide kohta koos selgitustega
 Koostanud:
Grammatikaharjutusi alg-, kesk ja kõrgtasemele ning tasemetele A0/A1 kuni C1 (eesti keelt varem mitteõppinud isikud kuni vilunud keelekasutajad nii eksamiõppes kui oma ametikohal)
Harjutusmaterjale tasemeeksami sooritamiseks
Kirjalike ülesannete täitmise metoodika
Iseseisva keeleõppe metoodika õpetamine Interneti baasil (avalik-õigusliku meedia materjalide kasutamine keeleõppeks ja ametialases töös, suhtlemine sotsiaalvõrgustikes ja jututubades, sõnastike jm õppematerjalide võimalused jms).